Sulinermik misiliisut Kujataanut angalanertik pissarsiaqarfigilluarpaat

Nukissiorfiit Nioqqutissiornermut Supportimullu immikkoortortaanni ilinniarnerminnut atatillugu sulinermik misiliisut (praktikkertut) Johanne Bond aamma Hakun Poulsen, Danmarks Tekniske Universitet -imi (DTU) civilingeniørinngorniarlutik ilinniartut Qaqortumut Nanortalimmullu marsip ingerlanerani suliaqariartorlutik angalapput. 

Ilinniartut Kujataaniinnerminni Qaqortumi Nanortalimmilu imeqarfinnik nakkutilliillutillu inatsisit malillugit ingerlatsinermik erngullu pitsaassusaanik nakkutilliipput illoqarfinnilu taakkunani marlunni imermik pilersuinermi unamminartut erngullu aqqutaanik assiliornermi killiffiit sammisimavaat.

Ulloq siulleq 
Nuummi mittarfiliarpugut timmisartumik aallarnissatta tungaanut. Ingerlaarfissaraarput: Nuuk->Paamiut->Narsarsuaq >Qaqortoq. Qaqortumiittussaavugut pingasunngornermiit tallimanngornermut, piffissarli eqqoqqissaanngitsoorparput sila peqqutigalugu. Qaqortumi Nanortalimmilu imeqarfiit suliffigisussaavagut.

Nuup mittarfiani utaqqisarfik.
Kujammut timmisartumik ingerlaartugut.  
Qaqortumut apissiinnakaseqaagut, mittarfimmiillu Prinsessep qaqqaa tappika.  Prinsessep aqqutaani illut ilaannut inissinneqarpugut. 

Ullut aappaanni
Maskinmontørinngorniarlu Inuk Tittussen sisamanngornermi Qaqortup imeqarfianiaappugut DDS-imik suliaqariartorluta. DDS - uppernarsaaneq imerlu imerneqartussaq pillugu sillimaniarneq, tamanna erngup imerneqartussap qanoq minguiarneqarnissaanik nunatsinnilu erngup minguissusia pillugu uppernarsaanermik imaqarpoq. Imeqarfimmi atortut tamaasa misissoreeratsigit ingerlatsinermi suleqataasup Allan Lyberthip Tasersuup ernganik pumpimik milluaavimmut (pumpehus) alakkaatippaatigut. Milluaat ajoquteqalersimammat iluarsiiniarluni sulinerup nalaani aaqqiisoqarallarsimavoq ikorfartuutaasumik. Imaallaammi Tasersuup sikua aqqarfigitsiarparput kingornalu qaqqamut majuarluta.  

Suliffiup biilianik Qaqortumi imeqarfiliaanneqarpugu  
Imeqarfiup isaariaa. 
Imeqarfiup iluani imermik imerneqartussamik nakkartitsiverujussuaq qaqiffigineqarsinnaasoq.
Imermut imerneqartussamut minguiaatit pingasuupput, taakkua aamaruutissanik silaannaqanngitsumi kissartorujussuarmik ikuallatanik immerneqartarput. Aamaruutissaq taamatut suliareqqitaq atorlugu imeq minguiarlugu nakkartinneqareeraangami minguitsunngorlunilu qaammaarissunngortarpoq.
Imeqarfik immikkoortunut pingasunut agguagaavoq. Inini qorsorpaluttuni nalinginnaasumik skuut atisarisallu atorneqarsinnaapput. Sungaartumiinnermi atisat qaavisigut atallaat ipeqanngitsut atineqassapput, aappalaartumullu isertoq tamavimmi eqqiluilluinnassaaq, imeq imigassaq sunnerneqaqqunagu.
Imeqarfimmi ruujorit erngup aqqutaata ilai – ilisarnaataasigut takuneqarsinnaavoq imeq imeqarfiup iluani sumut ingerlasarnersoq. Ilisarnaasersorluarneqarsimavoq.
Aamaruutissat imermik minguiaanermi 
atorneqartussat poorsuarniipput. Taakku 
atorneqalersillugit tankersuarnut imermik saliivinnut kuineqartarput. 
Aamaruutissat imermik saliinermi atorneqartartut. 
Tankersuit matuisa ataanni imeq siullermik nakkartinneqartarpoq. Kemikaliamik mingunnik katersuutsitsisartumik akuneqartarpoq taamaalilluni nakkartikkuminarnerussagami. 

Ullut pingajuanni 
Ingerlatsinermi aqutsisup Kjell Bergmannip imeqarfimmut takornariartippaatigut, suullu tamaasa pillugit itinerusumik nassuiaalluta. Tamatuma kingorna illoqarfimmi imermik pilersuinermi pumpeqarfiit assigiinngitsut alakkarpagut.

Qaqortumi imeqarfiup quersua sulinermi atugassanik atortorpassualik. 
Qaqortumi imermut minguitsumut imiisivik 
qatsissumut inissitaq.  
Qaqortumi illut imermik pumperiviit ilaat, imermik 
minguitsumik Qaqortup illoqarfiani isorlerniittunut 
qatsinnerusuniittunullu imermik pilersuisut.  
Imermik pumperissutit taama isikkoqarput. 
Qaqortumi imermut pumperissuteqarnissaq  pisariaqarpoq illoqarfik qattunersarpassuaqarmat. 

Ullut sisamaanni
Tasersuarmeereerluta qaqqaq aamma majuarumatsapparput.

Johanne qummukalersoq.
Isikkivik pinnersoq qaqqamut qaqiartornitsinni, seqinernup tarrilersup Qaqortup imeqarfia Tasersuaq kusanartoq qinngorsimagaa.
Qaqqaq tasersuup timaaniittoq sivingalaartorsuaq majuarparput, Hakun siulersortigalugu.

Ullut arfernanni 
Nanortalimmut ataasinngornermi unnukkut aallanngittooriaratta suliagut nangikkiartuinnarpagut kingornalu ilaqutariit unnuisarfiutaannut Siniffik Inn-imut aallarnissatta tungaanut inissikkallarpugut.

Ullut arfineq aappaanni
Nanortalimmut aallarpugut qulimiguulimmut ilaalluta – tikikkattalu suleqatigiit aqutsisuata ingerlatsinermullu akisussaasup Erling Lorentsenip hotelissatsinnukaappaatigut, kingornalu illoqarfimmi takornariartilluta. 

Nanortalimmut aqqutaa alianaattorsuaq assilivarput.
Nanortalimmut minutsini 20ni ingerlareerluta 
tikippugut. 
Nanortalik alianaak, sumulluunniit qiviaraanni 
isikkivigissoq, pisulaaginnarlutalu suliffissatsinnut 
illumut tungujortumut apuuttarpugut. 
Nanortalimmi illut taama isikkoqarput – assigiinngitsorpassuarnik qalipaatillit. Eqqissimanarlunilu nipaattoq silaannarissuarlu, biilerpassuaqangitsoq.

Ullut arfineq pingajuanni 
Erling ilagalugu imeqarfiliarlutalu imermut pumpeqarfiit marluk alakkarterpagut.  

Nanortalimmi vesterbugt-imi Kuunnguamiit imermik milluaasoq, imeq tassangaanniit imeqarfimmut ingerlateqqinneqartarpoq, imeqarfimmiillu illoqarfimmi imermut pumperivitsigooriarluni ruujorersuartigut illoqarfimmi illunut tamanut ingerlateqqinneqartarpoq. Kuunnguup tasia sapasiorlugu tasiliaasoq Nanortalimmi imeqarfiuvoq.
Vesterbugtimi imermik milluaaviup naqqa 
immattarmat kuuffiliorneqarsimavoq. 
Erngup aqqutaa illumut atasoq. 
Illoqarfimmi minnerusumi innaallagissamik qamittoortoqaraangat generatori imaattoq  aallartinneqartarpoq. 
Nanortalimmi imeqarfik imermik minguiaaviusunik 
tankersuaqarpoq angisuunik. Tankersuarmi 
saamerlermi imeq sioqqat atorlugit 
minguiarneqartarpoq tankersuarnilu minnerusuni 
nutaaffaarinni aamaruutissat atorlugit 
minguiarneqartarluni. Minguiaatit assigiinngitsut 
minguiaagaasa takunissaat qilanaaraarput. 
Nanortalimi imermut tankersuit matui, ammarneqassapata suna tamaviat eqqiarluaqqaarlugu ammarneqarsinnaasut.
Qinngornerit UV-it atorlugit imermik imerneqartussamik saliivik, imeq tassuunaartarpoq, imermilu barteeriaasinnaasut virusiusinnaasullu tamaviisa qinngornernit toqunneqartarput.
Kemikaliat kloritallit imermik saliinermi 
atorneqartartut. 
Lastbiilersuaq imermik agguaasartoq 
kusanarluinnartoq.
Imermut lastbiilip tunua.

Ullut qulingiluaanni  
Soraaratta qaqqamukarpugut.  

Taarsilersumi Nanortalik qulaaniit kusanaqaaq.
Kujataani alianaatsumiinnitsinni unnuk kingulleq.  Qaqortumi Nanortalimmilu angalanitsinni naapitagut tamaasa qutsavigaavut. Angalalluaqaagut pissarsiaqarnersaallutalu.

Lignende artikler

Nuna-tek-imiit Nukissiorfinnut

8. marsi 2026

Ikiueqqaarneq, innaallagissamik imermillu pilersuineq ukkataralugit nunaqarfiit innaallagissiorfiini nakkutilliisunut pikkorissaaneq

18. marsi 2026

Suliffeqarfiit 2026-mi nittarsaassineranni Nukissiorfiit naapikkit

16. marsi 2026

Nuummi innaallagiamik qamittoornikkut sarfaarunneq – maskiinaqarfimmeeqataagit

6. februaari 2026

Unnuk kulturisiorfimmi Nukissiorfiit nukissiuutai paasisaqarfiginerukkit!

21. januaari 2026

Maniitsumi ilinniarfiusinnaasut pillugit nittarsaassinermut Nukissiorfiit peqataapput

3. marsi 2026

Nukissiorfimmi suli pitsaanerulernissatsinnut ikiortigut

12. januaari 2026

Ilinniarfiit suliffeqarfiillu nittarsaassinerinut Nukissiorfiit peqataavoq

10. apriili 2026

Killilimmik sullissinissamut nalunaarut

29. apriili 2026

Erngup Ullua 2026: Imerput paarilluartigu

22. marsi 2026

Matoqqangallalaarnissamut nalunaarut

17. apriili 2026

Qineqqusaarutinik allagartarsuarnik nivinngartuineq 2026

10. marsi 2026

Nukissiorfiit 2026-mi Siunissaqaasa

8. februaari 2026

Ajutoortoqarnerani pilersuinermik unittoorneq

25. januaari 2026

Akissutissinnut qujanaq! 

13. apriili 2026