Innaallagissamut imermullu akigititanik iluarsiinerit

Ulloq 1. januar 2026, 2027 aammalu 2028 atuutilersussanik innaallagissamut imermullu akigititanik iluarsiinerit

Innaallagissamut imermullu akigititat ukiuni pingasuni tulliuttuni alliartortunngorlugit iluarsiivigineqassasut Naalakkersuisut aaliangiussimavaat. Tamatumunnga tunngavigineqarpoq Nukissiorfiit aningaasaqarnikkut inissisimanerat, matumani pineqarlutik innaallaagiamik imermillu tuniniaanermi isertitarisat ingerlatsinermut, aserfallatsaaliuinernut pinngitsooranilu aningaasaliiffigisanut matussusernissaanut naammanngimmata. Taamaattoqarnerata kingunerisimavaa attaveqaasersuutinut pingaarutilinnut aningaasaliinissamut kinguaattooqqalerneq, taamatumalu pisariaqartilersimavaa ukiuni arlalinni akitigut qaffaasariaqalerneq. Taamaattumik qularnaatsumik pilersuisinnaaneq qulakkeerniarlugu aammalu qamittoortoqarsinnaanerata minnerpaaffimmiitinneqarnissaa anguniarlugu pingaaruteqarluinnarpoq Nukissiorfiit aningaasaqarnikkut oqimaaqatigiissumik inissisimanissaat.

Akinik qaffaanerit pingaarnertut ima isikkoqarput

Innaallagiamut imermullu akigititat qaffanneqarneri imatut kinguneqassapput:

  • Ulloq 1. januar 2026-miit 7 pct.-imik qaffaaneq
  • Ulloq 1. januar 2027-miit 7 pct.-imik qaffaaneq
  • Ulloq 1. januar 2028-miit 7 pct.-imik qaffaaneq

Akigitinneqartunik iluarsiinermi siunertarineqarpoq nuna tamakkerlugu isasuujuitsumik qularnaatsumillu innaallagiamik imermillu pilersuinerup qulakkeerneqarnissaa. Akinik qaaffaanikkut Nukissiorfiit aningaasaliinissanut pisariaqartunut kinguaattoqarnerata aaqqiivineqarnissaanut periarfissinneqassaaq taamaalilluni aningaasaqarneq siumut nalorninanngitsumik ersarinnerulerniassammat.

Qaffaanermut tunngaviusoq

Nukissiorfiit akigititaminut tunngatillugu akigitat tungaatigut  sinneqartoornani amigartooruteqaraniluunniit ingerlanermik tunngaveqarluni ingerlanneqarpoq. Tassa imaappoq suliffeqarfik piginnittuminut sinneqartooruteqartitseqqusaananilu aamma amigartooruteqaqqusaanngitsoq. Ukiuni kingulliunerusuni innaallagiaq imerlu tunisassiornermi aningaasartuutit ataallugit akeqartinneqarluni tunisassiarineqartarsimavoq, tamatumalu kingunerisimavaa aningaasaqarnikkut oqimaaqatigiinngitsumik inissimalerneq.

Naammattumik iluanaaruteqartannginneq imatut kinguneqarsimavoq:

  • tunisassiornermi atortut, illuutit pilersuinermilu attaveqaatinik aserfallatsaaliinerit amigartut
  • aningaasaleeqqittaqattaarnissamik pisariaqartitsineq annertusiartortoq
  • ingerlatsinikkut akornuteqalernissaq annertunerulerlunilu siunissami qamittoortalernissaq

Unammilligassat tamakku piareersimaffiginiarlugit piffissami sivisunerusumi akigititanik qaffaanissaq pisariaqarpoq.

Akinik qaffaanermut atatillugu Nukissiuuteqarnermut pisortaq Johan Danielsen ima oqaaseqaateqarpoq:

Uannut manna taamaallaat kisitsisinut akigititanullu tunnganngilaq – akisussaassuseqarnermulli tunngavoq. Suliffeqarfittut inuiaqatigiinnut annertuummik akisussaaffeqarpugut, nammineerlungalu inuttut pisussaaffittut isigaara Kalaallit Nunaanni kikkulluunniit tamarmik aamma siunissami patajaatsumik innaallagiamik, imermik kiassarnermillu pilersorneqarnissaasa qulakkeernissaa. Massakkut akinik aaqqiinerput  uatsinnut sullitatsinnullu avissaanganerulernissaq siunertaanngilaq, attaaveqaasersuutilli inuiaqatigiit tamarmik pinngitsoorsinnaanngisaat paarilluarnissaat pineqarpoq.

Nalunngilara akinik allannguineq ernumalersitsinnaasoq, tamannalu ilungersunartutut isigaarput. Kisianni allannguinissamut alloriartariaqarpugut, matumanilu qamittooqattaarnerit patajaatsumillu pilersuisinnaanerup attatiinnarnissaanut qulakkeerniarlugu aningaasaliinissat pisariaqavissut kinguarteqattaarnissaat periarfissaajunnaartariaqarpoq. Taammattumik akigititatsinnik iluarsiinerit uku tassaapput kinguaariinnut takkuttussanut unammilligassanik annertuunik aningaasaqarnikkullu nammatassiinnginnissatsinnut alloriarnerit pingaarutillit.”

Ullut tamarluinnaasa pitsaasumik sunniuteqarluartumillu akissaajaatissanillu eqqumaffiginneqissaarluta pilersuinerput ingerlanniarlugu suliniartuarpugut, sapinngisarpullu tamaat atuisutut sullitatta patajaatsumik ingerlatsilluta attatiinnarneqarsinnaasumillu pilersorneqarnissaat qulakkeerniartuarparput – ullumikkut siunissarlu eqqarsaatigalugit”

Ukiuni tulliuttuni akigititassat

INNAALLAGIAQ
1. januar 2026: 2,00 kr./kWh
1. januar 2027: 2,14 kr./kWh
1. januar 2028: 2,29 kr./kWh
IMEQ
1. januar 2026: 24,30 kr./m³
1. januar 2027: 26,00 kr./m³
1. januar 2028: 27,82 kr./m³

Appasinnerusumik akiligassaqarnissamut siunnersuutit

Inoqutigiinni akikinnerusumik atuilernissamut siunnersuutit uani nassaarikkit:  Appasinnerusumik akiligassaqarnissamut siunnersuutit - Nukissiorfiit

 Akitigut iluarsiineq akiligassiissutigineqartumi

Akigititanik nalimmassaalluni qaffaaneq  ulloq 1. januar 2026-miit atuutilissaaq. Allannguutit  atuisut februaarip qaammataanut tunngasumik akiligassiissutigineqartussami takusinnaassavaat, tassanilu januarip qaammataani atuisimaneq pillugu naatsorsuineq takuneqarsinnaassaaq.

Taamatuttaaq Nukissiorfiit Atuisunut Sullissiviani akiligassiissut nammineerluni misissorneqarsinnaavoq uani Kundeportal.

Annertunerusumik paasisaqarusukkaanni uunga mailikkut allagaqarluni saaffiginnittoqarsinnaavoq:

nukissiorfiit@nukissiorfiit.gl

Lignende artikler

Sulisartut nunani tamalaani ulluat – sulisutsinnut nersualaarineq

1. maaji 2025

Annertunerpaamik neqerooruteqartunut Nuummi Nukissiorfiit tuniniagaa:

13. februaari 2025

Johan Danielsen nukissiorfimmut pisortanngorpoq

6. decembari 2024

Nuummi peqatigiilluni ungasianit kiassaanerup atulernera

18. aggusti 2025

Sisimiuni kussangasup eqqaani fjernvarmledningilersuinissami saqqummiussineq

18. juuni 2025

Arnat ulluat: ”Nukittoqqutigut atorpagut”

8. marsi 2025

Akunnaami imermik qalatitsinermik innersuut

11. aggusti 2025

Igalikumi imermik qalatitsinermik innersuut

13. februaari 2025

Asasangut Nukissalimmi atuisut

19. novembari 2025

Narsarsuarmi imermik qalatitsinermik innersuut

17. juuni 2025

Suliffissanik Nittartarsaassineq 2025-mi Nukissiorfiit-mmiit naapitsigut, ulluni ukunani

20. marsi 2025

Kalaallit Nunaanni seqerngup anorillu nukiinik misilittakkat suuppat?

20. oktobari 2025

Sullitatsinnut nalunaarut

30. januaari 2025

Asasagut Nukissalimmi atuisut

9. oktobari 2025

2024-mi Nuummi innaallagiamut aqqusersuinerit ingerlanneqavissorput

20. februaari 2025