Kalaallit Nunaanni seqerngup anorillu nukiinik misilittakkat suuppat?

Nukissiorfiit septembarip aallartinnerani Svalbardimi issittumi nukissiuutit pillugit ataatsimiinnermut qaaqqusaammat eqqartorneqartunut ilaavoq. Ataatsimiinneq ”ZEESA”-mik atserneqarsimavoq, ”Zero Emission Energy Systems for the Arctic”-imullu naalisaataalluni.

Uani teknikikkut immikkut siunnersorterput, Niels Erik Hagelqvist oqaluttuarpoq, Nukissiorfiit suut Kalaallit Nunaanni seqerngup anorillu nukiinik misilittagaqarfigineraat. Uani ataaseq ilinniutissatut pingaarnerusimavoq, seqerngup anorillu nukissiuutit issittumi atukkanut nalimmassarneqartariaqartut, Kalaallit Nunaanni anori silallu sakkortusinnaaneri peqqutaallutik akiuussinnaasussaammata. Taamaattumik Nukissiorfiit nioqqusiortut qanimut suleqatigalugit seqerngup anorillu nukiinik inerisaasimapput.

Nunarsuarmi nioqqut misiligarneqareeraluartoq, qularnarpoq Kalaallit Nunaanni atorneqarsinnaassasoq. Silaannaap issinnera peqqutaalluni Nukissiorfiit seqerngup anorillu nukissiuutaannik unamminartorsiorsimapput. Uani tunniutiinnannginnissaq pingaaruteqarpoq. Nukissiorfiimmi isumaqarsimagaluarpoq, ikkussorneqareerluni ingerlaannaq aallartinneqarsinnaassasoq, paasinarvorli sivisujaartumik ineriartortitseqqaarlunilu pitsanngorsaaqqaartariaqarluni. Nioqqusiortulli imaluunniit Nukissiorfiit tunniutiinnarsimanngillat, ullumikkummi seqerngup anorillu nukissiuutai issittumi ingerlasinnaanngorlugit pitsanngorsaaffigineqareerlutillu nukittunerulersimammata.

Innuttaasunik peqataatitsineq pingaaruteqartoq

Allamik aamma eqqartuisoqarpoq, tassa innuttaasunit mingutsitsinngitsumut ikaarsaariartorneq qanoq isumaqarfigineqarnersoq. Mingutsitsinngitsumut ikaarsaariartornermi unamminartoqarsinnaavoq, assersuutigalugu innuttaasut nipiliortoqarnissaanut isikkivimmilluunniit ajoquserneqarnissaannut ernummateqartut. Matumannga Niels Erik ersarissaavoq, nukissiorfimmik sanaartulinnginnermi innuttaasunik peqataatitsinissaq paasititsiinissarlu pingaaruteqartoq. Tamanna innuttaasunik ataatsimiisitsinikkut anguneqarsinnaavoq, tassani innuttaasut ernummateqassagunik ernummatitik tusaaneqartut, suliamillu pilersaarusiornermi isumassarsiornerit isumasioqatigiinnerlu ingerlanneqarlutik. 

Kalaallit Nunaanni seqerngup anorillu nukissiuutaannik milittakkat pillugit soqutiginninneq annertuvoq, annertungaarmat Niels Erik aamma Svalbardip Folkehøjskoliani saqqummiinissaminut aggersagaavoq, saqqummiinermi qanoq mingutsitsinngitsumut ikaarsaariartornersugut qanorlu sammineqartumut ilinniartitaaneq avitseqatigiittarnerillu pillugit periarfissaqarnersoq pillugit apeqquteqartoqarluni.

Misilittakkagut pillugit saqqummiinissarput nuannarisuaannarparput, taamaasiornikkut aamma allanik assigusunik nukissiuutinik mingutsitsinnginnissamullu ikaarsaariartornermik suliaqartunik ilisimasatigut avitseqartarnissarput nukittorsartarmagu.

Lignende artikler

Igalikumi imermik qalatitsinermik innersuut

13. februaari 2025

Sulisartut nunani tamalaani ulluat – sulisutsinnut nersualaarineq

1. maaji 2025

Nukissalimmi sullitatsinnut ilisimatitsissut

8. januaari 2025

Nalunaarut biilinut innaallagiatortunut imaluunniit hybrid-inut piginnittunut Nuummi

4. juuli 2025

Ilulissat rekortiliivoq

11. januaari 2023

Asasagut Nukissalimmi atuisut

9. oktobari 2025

Asasangut Nukissalimmi atuisut

19. novembari 2025

Ulloq 1. juli 2025 atuutilersussanik kiassarnermut akigititanik naligiissaarinikkut aaqqiisoqassaaq

20. juuni 2025

Sisimiuni kussangasup eqqaani fjernvarmledningilersuinissami saqqummiussineq

18. juuni 2025

Innaallagissamut imermullu akigititanik iluarsiinerit

12. decembari 2025

EU-mi kommissæri Dan Jørgensen Nukissiorfinnut alakkaavoq

26. septembari 2025

2024-mi Nuummi innaallagiamut aqqusersuinerit ingerlanneqavissorput

20. februaari 2025

Qasigiannguani innuttaasunut paasissutissaq

6. februaari 2025

2024-mut Nukissiorfiit ukiumut naatsorsuutai maanna tamanut saqqummiunneqarput

6. juuni 2025

Mingutsitsinngitsumut ikaarsaariarneq ataatsimoorfigalugu - CO2-mik 140 sinnerlugu aniatitsinnginneq

19. septembari 2023