2023 tassaavoq Nukissiorfinni aamma Kalaallit Nunaanni erngup nukingata ukiua

2023-mi Nukissiorfinni erngup nukingata silap pissusia 196.837 tons CO2-inik qajassuussiffigisimavaa, tamatumalu assigaa Air Greenlandip timmisartuanik Tuukkamik Atlantiku qulaallugu timmisartornerit 2.150-it.

Kujataani Qorlortorsuarmi erngup nukinganik nukissiorfimmit ingerlatsineq aalaakkaasuusimavoq. Taamaallaat Qaqortumi mittarfiliornermut atatillugu ingerlatsinerup unitsinnissai pilersaarutaasut nassiussiffiup ilaata allanngortinnissaanut pisariaqarsimapput. Tamaani ukiumi tunisassiorneq agguaqatigiissitaq qulaallugu tassaasimavoq 35,5 GWh.

Sisimiuni 2023-mi aasap assut siallerfiusup nassatarisimavaa tatsip ulikkaartinnera, aammalu sapusiukkamik qarsutsinera. Tamatuma nassataraa imermik isumalluutaasoq, nalinginnartut killilersuisutut ilaasuusaraluartoq 2023-mi minguitsumik pilersuinermik ajugaaffiginiagassanik tunniussaqarsimannginnera. 2012-mi angusani pitsaanerpaamut naleqqiullugu 2023-mi 2 GWh-nik annertunernik tunisassiortoqarsimavoq, kinguneralugu 59,5 GWh.

Aamma 2023-mi Ilulissani tunisassiornermut angusani pitsaanerpaani rekorti nutaaq 81,2 GWh anguneqarpoq. Ukiup siuliani tunisassiorneq 76,8 GWh-iuvoq. 2023-mi rekortiliineq tassaavoq Ilulissani annertusiartortutut suliaqartoqarneranut takussutissiissutaasoq, ilaatigut Ilulissani annertunerulersitatut innaallagissialersuinermik Nukissiorfiit sammisaqarneranik patsiseqartoq.

Tasiilami erngup nukinganik nukissiorneq aamma 2023-mi ukiumi rekortiliiffiulluni angusaqarfiuvoq. Tunisassiorneq 6,7 GWh-inik kinguneqartitsivoq. Ullumikkut erngup nukingata illoqarfimmi innaallagissamik pisariaqartitsineq matussuserpaa, erngulli nukinganik nukissiorfimmik nutaamik sanaartornissamut politikkikkut akuerisatut pilersaaruteqarnikkut erngup nukinganik nukissiornermik tunisassiorneq 60 %-inik annertusisinneqarsinnaasoq missiliuutaavoq.

Naggataagut, minnerunngitsumilli, Nuuk malinnaavoq, 2023-milu aasit tunisassiornermi rekortileeqqippoq, katillugit 293,5 GWh-inik. Tamatumunnga patsisaavoq Nuup nangitsilluni siuarsarnera, kiisalu Nukissiorfiit innaallagissialersuinermik periusissiaa, tassaasoq Utoqqarmiut Kangerluarsunnguanik allisaqarnermut atatillugu nukissap ilassutaasup takkuttussap tunisassiarinissaanut Nukissiorfiit piareersaaviginissaa.

Nukissiorfiup pisortaa Cicilie Senderovitz oqarpoq:

”Kalaallit Nunaata CO2-mik aniatitsineranut erngup nukinga pingaaruteqartuuvoq. Erngup nukinganik nukissiunngikkutta suli annertunermik CO2-mik aniatitaqassaagut, aammalu tunisassiornitsinni aningaasartuutigut annertunerujussuussapput. Assersuutigalugu Ilulissani, nukissiornermik pisariaqartitsinerup siulianut naleqqiullugu annertunerpaaffilimmi, erngup nukinganik nukissiorfigut pilersuisinnaanerat tulluusimaarutigaara. Naallu Sisimiuni innuttaasut sialoqarluartumik aasaasimanera immaqa nuannaarutigivallaanngikkaluaraat paarlattuanik ukiuunerani qaammatini nukissap pilersuutigineqartup minguitsuunera nuannaarutigisinnaavarput. Tamanna ukiuunerani qaammatini Sisimiuni taamaattanngikkarluarpoq.

Aammali tunisassiornermi rekortinik taakkuninnga nutaanik tamanik qaqugukkut nukissap minguitsup ajugaaffiginiagassartaqarneranut imaluunniit killilersortariaqarneranut assut sianiginnittuuvugut. Assersuutigalugu Nuummi minguitsumik nukissamik pilersuineq nangissagutsigu maannakkut allisaqarniarluni suliniut pisariaqartipparput. Maannakkumiillu allisaqarnissaq Nukissiorfiit iluani piareersarfigaarput, taamaalilluta sapinngisamik atuisartunut amerlanerpaanut nukissamik minguitsumik annertunerpaamik pilersuisinnaanissatsinnut piareersimassagatta.”